Miks on mõistlik kaaluda välise finantantsnõustaja või finantsjuhi (CFO-as-a-service) teenust?
Eesti statistikaameti andmetel oli 2021. aastal Eestis registreeritud ca 146 tuhat majanduslikult aktiivset ettevõtet, nendest peaaegu 95% on ettevõtted, milles on alla 10-ne töötaja ning 4.3%, kus töötab 10 kuni 49 töötajat. Ettevõtted, kus on alla 10-ne töötaja pööravad üldiselt ka väiksemat rõhku administratiivsetele funktsioonidele, mis otseselt nende käibe tekkimisse ei panusta. Funktsioonid nagu värbamine, õigusabi, maksud ning raamatupidamine on tavaliselt sisseostetud teenused, parimal juhul on töötajate nimekirjas raamatupidaja positsioon täidetud, halvimal juhul ei pöörata neile üldse erilist tähelepanu.
Kuigi raamatupidamine, kui funktsioon, on vajalik ettevõtte esimesest päevast alates, siis pööratakse sellele tähelepanu alles viimasel hetkel, kui majandusaasta aruande esitamise kohustus tekib. Siis hakkab väga kiire ning leitakse esimene atraktiivne pakkumine turult, et saada aruanne esitatud. Siinjuhul võib tekkida risk, et kui väline raamatupidaja ei hooma täielikult ettevõtte majandustegevust, siis võivad arvestuspõhimõtetesse vead tekkida.
Oma olemuselt tundub raamatupidamine esmapilgul pigem ajas muutumatu tegevus, kuid reaalsuses mõjutavad nii ettevõtte äritegevuse muutumine, kui ka seadusandluse muudatused pea iga aasta ettevõtte raamatupidamise arvestuspõhimõtteid. Hea raamatupidaja on see, kes hoiab end iseseisvalt kursis nii muutuvate regulatsioonide, raamatupidamisjuhenditega, kui ka äritegevuse muudatustega. Oskab küsida õigel ajal õigeid küsimusi, mitte lihtsalt ei kajasta ostu- ning müügiarveid ja panga liikumisi. Samas on arusaadav, et üks inimene ei suuda alati kõigel järge pidada ning hea on omada partnerit, kes aitab keerulisemate küsimuste korral. Siinkohal peaks esimeseks partneriks olema siiski ettevõtte juht, kes annab kogu sisendi raamatupidajale ettevõtte ning tehingute natuuri kohta. Samas, kui juht ei oma teadmisi sellest, milline info on oluline raamatupidaja jaoks ning raamatupidaja ei oska ise küsida, siis on vigade tekkimise risk väga suur. Tihti puudulikust kommunikatsioonist tulenevalt on ka paljud aruanded kohati vigased.
Viimasel ajal rõhutatakse pidevalt, et hea raamatupidaja on lisaks eelmainitule veel tugev maksunduses, õigusabis, analüüsis ning automatiseerimises. Ärgem unustagem, et siiski on igal töötajal päevas ainult 8h ning kõigega lihtsalt ei ole alati võimalik tegeleda ning armutult on raamatupidamises kuklas erinevate aruannete, deklaratsioonide ning raportite esitamise kuupäevad, mis tekitavad olukorrad, kus ei jõuagi kõigesse süveneda. Seega on mõistlik kaaluda ettevõtte äriloogika muutumisel, automatiseeritud raportite loomisel või muu finantsanalüüsi vajadusel välist abijõudu.
Välise finantsnõustaja või finantsjuhi teenust tuleks kaaluda järgmistel juhtudel:
Ettevõttel ei ole igapäevaselt vaja finantsjuhti, kuid soovib partnerit keerulisemate finantsiliste küsimuste haldamisel, raamatupidamise kontrolli teostamisel või projektide analüüsi teostamisel
Ettevõte muudab oma ärisuunda või avab uue teenusliini
Seadusandluses või raamatupidamisjuhendites on toimunud suurem muudatus, mis omab olulist mõju ettevõtte raamatupidamisele
Ettevõtte juhtkond soovib saada nõu finantspositsiooni parendamisel või selgitusi, miks on midagi nii nagu raportis
Ettevõte soovib automatiseerida teatud raamatupidamislikke protsesse
Ettevõte on laienenud nii, et on tekkinud konsolideerimise vajadus (mitte kõik raamatupidajad ei ole pädevad konsolideerimisel)
Ettevõte soovib raha kaasata ning vajaks värsket silmapaari esialgse due diligence’i tegemisel, kui ka hilisema välise due diligence'i protsessi käigus; nõustamist raha kaasamise protsessis (või ka esindamist)
Ettevõtte juhtkond soovib mõista paremini oma finantsnäitajaid: ärimudeli loomine või analüüs, omahinna arvestus, KPI-de väljatöötamine ning nende mõõtmine
Ettevõtte immateriaalsete varade hinnastamine.
Oma kogemusest võin kinnitada, et väline silmapaar finantside üle vaatamisel on kõige kasulikum just siis, kui ettevõttel on plaanis kaasata välist kapitali, on tekkinud konsolideerimise vajadus või ettevõte muudab/lisab uue ärisuuna.
Kogenud finantsjuhi teadmiste ampluaa ulatub nii finantsaruandluse standardite ja maksude valdkonnast, kuni erinevate legaalsete vormideni, millega on võimalik tõsta ettevõtte väärtust, eelarvestamise, mudeldamise ning analüüsini. Kuigi finantsjuhtide taust ei ole juura, siis on kogenud finantsjuht pädev lahendama ka paljusid õiguslike küsimusi. Soovides mitte liiga teha raamatupidajatele, pean nentima, et raamatupidajad oma loomult on siiski pigem detailile orienteeritud, samas kui finantsjuhid oma olemuselt vaatavad pigem suurt pilti, analüüsides kõigi osakondade mõju finantsnäitajatele ning ärimudelile.
Finantsjuhi palkamisel teenusena on võimalik juhtkonnal saada lühiajalist sisendit ettevõtte finantside parendamisel võtmata pikaajalist palgakohustust. Teenust saab formuleerida lahendamaks defineeritud küsimusi ning saadud sisend jääb ettevõtte kasutusse ka edaspidiseks. Korrektse teenusepakkuja puhul ei ole vaja ka muretseda konfidentsiaalsuse pärast, sest selle saab defineerida detailselt teenuslepingus ning üldiselt on teenusepakkuja teadlik ettevõtte ärisaladuste loomusest ning nende olulisusest iga eraldiseiva ettevõtte jaoks.
Kui antud artikkel pani Sind mõlgutama mõtteid, et Sinu ettevõte võiks vajada finantsnõustaja või finantsjuhi teenust, siis võta julgelt ühendust!